RAAMATUBLOGI
2014 (141) 2015 (94) 2016 (85) 2017 (106) 2018 (104) 2019 (108) 2020 (108) 2021(104) 2022 (108) 2023 (106) 2024
KES LOEB, SEE JÕUAB
Minu esimesed raamatuelamused olid Siima Škopi võrratute illustratsioonidega muinasjuturaamatud. Mäletan selgelt seda hetke, kui sain läbi loetud oma esimese trükitähtedega Pöial-Liisi raamatu ja kuulutasin sellest kõva häälega emale kööki. Küll ma olin siis uhke! Lapsepõlve lemmikuteks olid Lindgreni raamatud, Edgar Valter, seiklusjutud maalt ja merelt. Disney-hulluse põdesin ka läbi, nii et võin veel tänapäeval tema põhitegelasi vabalt joonistada. Teismelisena armastasin eesti kirjandust, põhiliselt Tammsaaret. Oli selline ugri-mugri-kodune, mõistetav ja armas. "Loomingu Raamatukogu" sari oli "kohustuslik". Prantslaste rüütliromaanid, venelaste ballid, spliin, duellid, sõjad pole mulle tänaseni südamelähedasteks saanud. Järgmised lemmikud olid Kross ja Baturin. Meeldisid ka Darwini kirjad ümbermaailmareisilt, eriti Galapagoselt ja Patagooniast; polaaruurijate päevikud ja muud looduseraamatud stiilis "kolm meest paadis, koerast rääkimata". Praegu mul lemmikkirjanikke ei ole. Sobib peaaegu kõik, mis pole ulmekas, kriminull ega lääge armastusemull. Stiil on ka oluline. Mis ei sobi, selle jätan lihtsalt pooleli.
Olen õppinud enda ja lähedaste peal raamatuteraapia peent kunsti, mis viib sind elus läbi paksust ja vedelast. Olen raamatuusku.
Allpool paari sõnaga raamatutest, mida minu praeguse aja öökapilt leida võib. Kuidas need minu maailmapilti on muutnud, millele vedanud mõttelõnga.