RAAMATUBLOGI   2019  (41)

 

TÄIUSLIKULT EBATÄIUSLIK   Jamie Raintree  2017 / 2018

Raamat, mis veel- ja veelkord tõestab, et valede ja muredega koos elamisest ei tule midagi välja. Eelkõige võiks iseendaga rahu sõlmida, siis hakkavad muud asjad ka edenema. Lähisuhted ei  talu saladusi, pettusi ja neist tulenevaid pingeid. Ei saa andestada asju, millest ei räägita. Elu ei ole kunagi päris täiuslik.

 

MINU HIIUMAA  Mae Lender 2018

Tuleb kohe öelda, et minu Hiiumaad selles raamatus ei ole. Meri, laiud, rannakarjamaad, linnud, orhideed - see teema, mis minu jaoks on Hiiumaa, on täiesti puudu. Lugeda saab tänapäevasest üritusturundusest Tallinna ja Sarveküla vahel, on toredat hiiu huumorit ja mõned vanad naabritädid, kes vbl ei saanud arugi, kuhu nad oma jutuvadaga sattusid. Lugesin kellegi teise Hiiumaast, mis vaieldamatult omab õigust olemas olla, kuid midagi jäi sisse kripeldama...  

 

LOODAME PARIMAT  Carolina Setterwall  2018 / 2019

Minu jaoks osutus see tugeva Põhjala allakäigu romaaniks. Peaks olema pisarakiskuja, aga midagi häirib pidevalt... ilmselt põlvkondadevaheline konflikt vms... Või kas 37 ja 57 a inimesed on ikka nii väga erinevast põlvkonnast?? Ehe kirjeldus (pea 40-aastaseid) lumehelbekesi tootvast Rootsi heaoluühiskonnast: kallistavad ja tšätivad, veavad imikuid ühe päeva jooksul seitsmele mänguväljakule ja kolme mängukooli (imestades pärast, miks laps ei maga tal on öised hirmuhood), jooksevad 10 aastat järjest ühe psühholoogi juurest teise juurde, ühe arsti juurest teise juurde, ühe sugulase sülest teise sülle (rääkimata kümnetest sõbrannadest ja boyfriend´idest), peolt peole, kolivad korterist korterisse ja kuskilt ei leia seda õiget elu. Õnnetused on elu paratamatu osa - mõne teevad need tugevamaks , aga mõni kaotab iseenda sootuks ära. Quo vadis, Põhjala?

 

MERIKARBIOTSIJAD   Rosamunde Pilcher  1992 / 1995

Kuulsa autori järjekordne menuk-naistekas. Perekonnalugu esivanemate varanduse jahtimisest, kus pahad on pahad ja head on head. Esimene pool oli päris huvitav ajaviide, aga teine pool vajus oma ettearvatavuse tõttu igavaks ja paljusõnaliseks. Väljaanne ise ei kutsu küll lugema - tohutupeenike hallikas trükk beežil taustal, ehtne silmanägemise rikkuja.

 

KALMISTUVAHI KASUTÜTAR   Signe Lelbret  2018

Lapsepõlv ja noorus põgenenud vangi kasulapsena mööda stalinistlikku nõukamaad hulkudes. Tänapäeval pea mõistetamatu, aga tol ajal üks paljudest hirmsatest saatustest. Tubli mitmel alal andeka inimese oskuslikult kirjapandud mälestused, väga vajalik tilgake meie ajalookarikasse. Rahva mälu kannavadki just sellised jutustatud lood. Mõnikord on rääkimine kuld ja vaikimine hõbe.

 

TOSCANA GALERII  Anneli Hiiesalu  2017

Põhjalik reisijuht veini ja päikese maale viinamägede, oliivide, küpresside ja päevalillede maailma. Kirjutatud rohkem kultuuriloolist aspekti silmas pidades ja vähem elust-olust argitasandil. Lugejahuvi langetab kindlasti loo kui sellise ja igasuguse konflikti puudumine raamatus (mis on olemas olemuselt sarnases supermenukis "Toskaana päikese all" (Frances Mayes 1996) ja millega autor ka mitmes kohas oma teost ise kõrvutab). Selline romantiline ilulemine hoiab lugeja lõpuni turismilainel, mis on arvatavasti ka autori üks taotlusi. Argipäevane elu Itaalias on ilmselt midagi sootuks muud.

 

PIKK NÄDALALÕPP   Joice Maynard  2009 / 2012

Suurepärane varateismelise poisslapse hingepeegel, sisekaemus kõigi vastuolude, ootuste ja lootustega. Tegelikult kriminaalsete sugemetega lugu õnnest, armastusest, kodusoojusest ja selle puudumisest. Hästi märki tabatud igas aspektis, lihtne, põnev ja liigutav. 

 

VIIMANE LAEV   Aliis Jõe 2017

Tuhkatriinulugu äpardunud külaplikast miljonäri lemmiknaiseks. Tundub selline "keskmise lugeja" unistus, mida kirjastused kergesti avaldada võtavad. Kui põhiteema kõrvale jätta, siis oli huumorit, draamat, toredaid mõtteid ja ladus sõnaseade. Mõnikord piisabki sellest.

 

KOLMEKESI TALUS   Angela Huth  1994 / 2002

Sõjaraamat tööteenistuse tüdrukutest Inglismaal. Originaalne, ajastutruu, silmaringi avardav, samas südamlik ja soe, vahva huvitav lugemine. Kas ajastu kujundab inimeste saatusi või ehitavad inimesed ise ajalugu üles? Kuhu küll kõik lilled jäid - mis on neist nüüd saanud... 

 

PRESIDENDI VASTUVÕTT  Mart Kadastik  2019

Leidsin sellest hoogu koos ärapanemisrõõmuga, kalambuuri koos klišeedega, elutarkust koos lipitsemisega lugeja ees, läbilöögijõudu koos iga hinna eest pinnalpüsimishirmuga, tahtmist midagi ära teha koos ämbriga, mille servale jääb see lugu minu jaox kahtlaselt balansseerima. Seebikalik tort-näkku (siin vuplid-näkku) puänt ei teinud asja kaugeltki paremaks. Jah, igasugust (kahtlasele maitsele) võis sellest loost leida, ainult hinge ei olnud autor sellesse julgenud panna, kohe üldse ei puudutanud.

 

LUGUSID LÕUNAST   Lauri Sommer  2016

Kes meist ei armastaks muinasjutte? Mina ei armasta. Aga ehe rahvapärimus mahlakas sõnas ja vormis - see paneb silma särama küll. Imelised fantaasiaküllased särtsakad südamlikud lood Peipsi kandi vanausulistelt siit- ja sealtpoolt piiri. Folkloor piire ei tunnista, on kuulikindel. Sellist ehedat vanavara on raamat kaanest kaaneni täis, saab nutta ja naerda korraga. Näiteks vanausuline Agafija teab, et telekas on Antikristuse ikoon.

 

ELU TULVIL LOOTUST JA IMET   Barbara von Normann-Coleman  2018

Lihtne aga põnev elulooraamatuke ühe kena hakkaja inimese uperpallidest siin- ja sealpool ookeani. Kehva struktuuriga ja erilise kompositsioonita (mida tugev toimetaja oleks saanud parandada), ometi võluv oma sõnaseades, siiruses aususes ja südamlikkuses. Toredad must-valged ebakvaliteetsed aga asjakohased fotod. Kõik on kuidagi äraspidi, aga huvitaval kombel teeb see üldmulje hoopis paremaks, mitte halvemaks. Tore, kui kirjutajal on, mida öelda, mitte ei ime lugusid sulepeast välja.

 

ARMASTUSETA   Brigitta Davidjants  2019

Koolitüdrukud vanemate vägivaldsete meeste kaisust armastust otsimas. Lapsearu. Ja siis räägitakse, et koduseid töid on nii palju et puhkamiseks ei jää aega...? Depressioonid, tabletid, elukool. Hoiatav noortekas. Juba Vargamäelt teame, et armastust otsides ei leia.

 

MA TEEN SU NII ÕNNELIKUKS  Anne B. Ragde  2011 / 2012

Kuldsed kuuekümnendad kui stiiliikoon. Heaoluühiskonna jõuline pealetung esimeste paneelelamute, külmkappide, tolmuimejate, televiisorite ja pop-muusikaga. Just meie põlvkonnal on au mäletada, kuidas see kõik algas (ja häbi vaadata, kuhu see kõik välja on jõudnud). Raamat täis äratundmisrõõmu, mälestusi, üldistusi, säravat detailimälu ja ajaloo köögipoolt. Just nii see oli.

 

 

VALGUS OOKEANIDE VAHEL   M.L.Stedman  2012 / 2016

Igalühel on oma mõõt. Kui karikas saab täis ja ajab üle, siis pole sa enam sina ise. Raamatus kiiguvad üle võlli head toredad inimesed. Korraga on kõik sõlmes, puntras, katki; kilde ei saa enam kokku liimida nii, et pragusid näha ei oleks. Vigade parandus toimib vaid algkoolivihikus. Väekas raamat sellest, kuidas purunevad elud, kui habras on inimhing. Ilus kurb lugu. Film ka tehtud sellest.

 

VANAEMADEST JA LASTELASTEST   Merete Mazzarella 2008 / 2018

Esseistlik, väga isiklik, tundlik ja täpne ülevaade erinevatest põlvkondadest erinevas kultuuriruumis. Lihtne, hästi näitlikustatud, kergesti loetav, kuid sügava sisu ja mõttega, julge, märkitabav, karjuvalt aktuaalne, tagasihoidlikus vormis väga vajalik raamat. Just nii need asjad käivadki? Ei, lihtsalt nii need ongi.

 

PÄÄSUKE JA KOOLIBRI   Santa Montefiore  2004 / 2005

Ajaraiskamisekirjandus suure armastuse, paksu pettuse, sõja varjude ja kauni loodusega. Päris mõnus oli raisata. Häirisid tänapäevased stampväljendid ja mugavuspagulaslik mõttelaad sõjajärgsete inimeste suus, nagu "tahad sellest rääkida?" , "kõik on oma eludega edasi läinud" jne. Samas vooruse-hooruse dilemma oli ajakohane - tänapäeval ei kotiks see enam kedagi.

 

MÄLESTUSTE VOOGUDES   Anna Quindlen  2016 / 2019

Selles romaanis lastakse armutult otseses ja kaudses mõttes allavoolu inimesed koos kogukonna, keskkonna, lähikonna ja ümbruskonnaga. Ainukesed konnad, kes pinnale jäävad, laulavad "kroox kroox". Mis silmist, see südamest? Progress?

 

JÕULULAUPÄEV.  NÕMME 1970   Holger Kaints 2018

Detailne ümberjutustus nõuka-aegsest jõuluõhtust. Stiilipuhas, aga minu põlvkonnale liiga tuttav ja liiga värske minevik. Võib-olla lumehelbekeste põlvkonnale pakub tulevikus rohkem või koduloouurijatele.

 

TORMPUUDLANE    Elo Selirand 2018

Ullike läks uitama - vastu tuli karu ja jutustas oma loo, vastu tuli siil ja jutustas oma loo, vastu tuli jänes ja jutustas oma loo... Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta? Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja? Mäletame või ei mäleta - minevik elab meie geneetilises mälus ikka edasi. Kuni uuesti tulevad karu ja siil ja jänes vastu ja mäletavad sama lugu natuke teistmoodi ja ikka rohkem ja rohkem omamoodi.

 

NIKOLA TESLA - HULLUMEELNE GEENIUS  2011, 2013 / 2014 Anthony Flacco

Kas on mõtet kergekäeliselt diagnoose loopida ja inimesi sildistada? Kõik me oleme ummamuudu, mõned lihtsalt palju andekamad kui teised. Eks see tekitab muidugi kadedust. Autor mängib siin ideega, nagu oleks deemon või muusa kõik need vahelduvvoolu- ja magnetseadmete joonised Teslale silme ette mananud (mis on muidugi ajastutruu arvamus ja mida jagas vähemalt esialgu ka Tesla suur rivaal ja alalisvoolu propageerija Edison). Raamatule see palju juurde ei anna, rõhutab ainult käsitluse meelevaldsust, viimast autor ka ei salga. Vaatamata kõigele on teos siiski päris huvitav ja silmaringi avardav lugemine ka neile, kes reaalainetest kaugelt mööda on käinud. Lugu sajandivahetuse suurest visionäärist, kes jäi õnnetult ärimaailma hammasrataste vahele.

 

 

MINU VIIN   Triinu Viilukas 2018

Suuremat sorti kultuurišokki sellest raamatust ei leia. Vaatamata sellele, et Viinis päkapikke ei tunta ja jaanipäeva ei peeta, on meie kultuurid üsna sarnased. Autori tundlik naiselik vaist on siiski leinud ja raamatusse pikkinud hulga pisikesi erinevusi kahe rahvakillu vahel, tehes seda tihti läbi huumoriprisma või kõverpeegli. Lisaks leiab kultuurireisiks asjalikke suuniseid ja soovitusi kvaliteetaja veetmiseks.

 

TARA TEE   Maeve Binchy  1998 / 2001

Mahukas ajaviiteromaan ajast, mil Ameerika kodudes alles õpiti arvutit tundma. Lugu naise ja mehe rollist ühiskonnas, kodust laiemas ja kitsamas mõttes, sõprusest, armastusest ja kõigest sellest, mis kõnetab läbi aja ja ruumi ilma perverssuste ja imala alatoonita. Näitab, et inimesed on väga erinevad oma olemuselt ja soovidelt - mis ühele hea, see teisele halb. Osavasti komponeeritud naistekas paljude probleemsete karakteritega, mis meestelegi paha ei teeks lugeda.

 

MINU MAAILMAMERI   Uku Randmaa  2012

Lugesin selle vapra Eesti mehe lugu juba teist korda, kes esimesena üksi ümber maailma purjetas. Ei hakanud igav. Hakkajal julgel merekarul on romantiline hing ja oskus detaile märgata. Märkmed on küll lakoonilised, napid, aga värvikad ja meeldejäävad. Raske eluohtlik töö peegeldub rohkem ridade vahelt kui tekstist. "Koduhirm" on mõiste või õieti tunne, mida mina pole enne osanud sõnastada, aga nüüd lugedes tundsin selle ära ja sain hästi aru, mida autor mõtles. Hirmudest saab üle ainult neile vastu astudes. 

 

KOHVIK MIKS  John P Strelecky   2003 / 2018

Täiesti tavaline eneseabiraamatukene. Ei midagi erilist. Tüüpilised näitlikud jutukesed, mis eksinud hinge koju peaksid juhatama. Läbinämmutatud sisu ja vorm. Milleks selliseid tõlkida ja avaldada? Meie oma inimestel on paremaidki mõtteid.

 

CORDOBA VALGE TUVI   Dina Rubina  2009 / 2017

Siin on seletus, miks Juudi rahvust ei hävita ussi- ega püssirohi. Jutustus murdmatust klannist jäbi sajandite , läbi sõdade, siin- ja sealpool raudset eesriiet. Olgu mereröövlid, pätid , petised  ja/või õpetlased - omadest hoitakse kümne küünega kinni ja seadusandlusele vilistatakse pikalt. Maailmas on kõik teed lahti ainult pöörastele tarkadele hulludele, kes mängivad rahaga ja oma eluga kulli ja kirja. Väga intensiivne, oskuslik, detailirohke, pikkade  kirjeldustega, sügavalt psühhoanalüütiline, samas humoorikas meistriteos autorilt oma erakordsest rahvast. Erilist huvi pakub kunstisõpradele. (Hoiatus: ei ole kerge suutäis läbi mäluda) 

 

ILU KODU   Melba Escobar   2015 / 2018

Allakäiguspiraali õpetus Ladina- Ameerika näitel. Kehakultus, sex, rassism, narko ja mõrvad. Kas getodest on üldse väljapääsuteed? Ühiskonnakriitiline karm lugu kolmest erinevast naisest, kes ükski ei leidnud oma õnne.

 

BROCKWELLI UJULA    Libby  Page   2018 / 2018

Raamat sellest, kuidas inimhing ja kõik see mis talle kallis progressi hammasrataste vahel sureb. Väärtushinnangud ei muutu korrelatsioonis tehnika arenguga. Raamatus suleti kogukonnale oluline raamatukogu ja ujula asemele plaanitakse korterelamuid. Tean seda tunnet - kui Matsalu Looduskaitsealast sai ühtäkki Rahvuspark, kui liuväli suleti ja jagati müügipindadeks, kui Haapsalus ei olnud mingil ajal enam ühtegi raamatupoodi, kui Nõva rannale taheti rajada midagi lõbustuspargilaadset jne jne. Ajad muutuvad, mõned lahingud me võidame, mõned kaotame rahale, ahnusele ja lollusele.

 

SUVE LÕPP  Anders de la Motte  2016 / 2018

Pealkiri on siin petlik - tegemist pole naisteka vaid hoopis krimkaga. Pole ammu lugenud raamatut, kus ei leidu ainsatki läbinisti positiivset tegelast. Tabav ja eluline lähenemine autorilt - kes meist siis ikka ideaalne on, aga salamisi tahaks ju ikka kellegi meeldivaga samastuda ja kaasa elada... Põnevust jätkub, lahendus on veel hullem kui kõik hüpoteesid ja sama veider kui kõik tegelasedki. Päriselus oleks sama probleem rutem lahenenud.

 

MINU KREETA   Jaana Albri  2016

Saareraamat Vahemerelt, Euroopa lõunatipust. Lõunamaiselt kärarikas paik, kus kõik tunnevad kõiki ja kõigil on kõigiga asja. Suured tugevad perekonnad, pulmapeod, nimepäevad, kannude kaupa koduveini. Autor laseb ilma igasuguse põhjamaise jonnita ennast kohalikku elulaadi kaasata kuni Kreeka õigeusku ristimiseni välja ning on pidevalt mures, et ei eksiks ühegi kohaliku tava vastu. Nii on kogukond rahul ja raamatki pingevaba. Kas ka autori hing? Imekspandav ennastsalgavus igatahes. 

 

ALMA, MU KODU   J.M.G. Le Clezio   2017 / 2018

Eepiline sügavik perekonna ja Mauritiuse saare ajalukku ja olevikku, ühtlasi  oma pere juurte juurde. Oluline, kandev jõuline kujund, sügava tagapõhjaga lihtne mõjuv tekst. Hästi valitud empaatiliselt läbitunnetatud tegelaskujud praeguse ja möödunud aegade kõverpeeglis. Orjakaubandus ei olnudki ju niiiiväga ammu... Ja keda või mida me kõik tänapäeval orjame?

 

USTAVUSSIDEMED   Delphine de Vigan  2018 / 2018

Seda lugu ma ei usu. Pole võimalik, et kooliõpetajad peavad omavahel koosolekuid ja kutsuvad vanemaid välja, kaasavad meditsiinipersonali ja ikka ei saa kuidagi aru, miks üks 13-aastane poiss tuigerdab, magab tunnis, oksendab, unustab asju ega tee õppetööd kaasa. Tänapäevasel narkotsiajastul peaks küll iga lollgi aru saama, kui laps on päevast päeva koolis ja kodus raskes alkoholijoobes. Või mis ninnu-nännu seal Prantsusmaa koolides käib? Ei saa nautida raamatut, millest karjub tobedus vastu.

 

PÄRAND JA KESKKOND   Vigdis Hjorth  2016 / 2018

Hästi või halvasti hoitud perekonnasaladused ujuvad pinnale. Miski pole tegelikult nii nagu näib. Lõhkised hinged, hirm, arusaamatus ja elukestev piin. Hulk vastamata küsimusi. Jutt asjadest, millest ei räägita. Nii kurjategija, kannatanu kui kõik teadjad kodakondsed on lõpuks ühtviisi ohvrid, aga lunastust ei tule, ei saagi enam tulla. Meie luukeresid kapist väljakukutav aeg. Väga ekspressiivne, intensiivne, kohati rõhuv tekst, aga sõnum saab edastatud- ja kuidas veel!

 

SEITSE PÄEVA SUVEL  Marcia Willett  2017 / 2018

Lugu sõpruskonnast, kus kõik vaatavad ringi uue suhte järele, kõik tahavad ellu muutust. Sõbralt kaaslase ülelöömine pidude jadas tundub olevat elu ainuke eesmärk. Mida kõike inimesed igavusest ei tee ja ei kirjuta. Hea, et mul selliseid "sõpru" pole.

 

VRAKK   Emily Bleeker  2015 / 2018

Instinktid, suhted, käitumine suletud süsteemis. On ainult aja küsimus, mil inimesest saab uuesti loom. Kiskja. Elajas. Kultuurikiht on paljas butafooria. Ilma ühiskonna ja vastava keskkonnata taandareneb see ruttu - mitte põlvkondade vaid aastate või isegi kuudega. P.S. - kas tunnete mõnda meest, kes ei oskaks kala puhastada? USA kirjanik vist tunneb. Üksiku palmisaare robinsonaad mõjub väga kulunud kuvandina, õnneks on loos ka piisavalt muud.

 

VOODIS HEA    Jennifer Weiner  2001 / 2017

Lihtne lugu ürgsel teemal armastusest ja perekonnast. Mitte nii lame kui pealkirjast arvata võiks, aga ka mitte midagi uut ja huvitavat. Kõlbab lugeda, kui vajate restarti, blokauti  või totaalset väljalogimist. Või kui põete oma kehakumeruste pärast. Meenutatakse, et pseudoprobleemidest vabanemiseks on kiireim tee pärisprobleemidega põrkuda.

 

SINA MINU KÕRVAL JA MAAILM MEIE VAHEL    Nicola Yoon   2014 / 2016

Noortekas armastusest, mis võib tappa. Kuidas me ise endile tõdesid ja valesid välja mõtleme ja lõpuks elamegi oma väljamõeldud maailmades. Mis vahe on armastusel ja klammerdumisel. Kas laululindu saab pidada puuris. Ilus südamlik lugu noorele sihtgrupile. Küpsem lugeja vajab natuke rohkemat. 

 

PAANIKA  KOHVRIS  Jelena Ahtjorskaja  2014 / 2015

Seda raamatut suudavad lõpuni mõista ainult sünnipärased nõukogude inimesed, nagu minulgi seda juhust oli olla. Nii lihtne, nii keeruline, iga lause kui nostalgiapomm reklaamtulede sõjas. Odessiitide uus kogukond Brighton Beachil. Kuidas eitada elatud elu, kuidas toime tulla mälestustega. Jah, ka unustuste jõel on kallas kahel pool ja see on suurepärane raamat. Iga lause on vaimukas, meeleolukas, mitmetasandiline. Braavo! Mõnikord ongi ainus mõte totaalses mõttetuses. 

 

EHTNE PETIS   E. Lockhart  2017 / 2018

Ehtne triller pubekast, kes peab ennast ämblikmeheks, sõjaprintsess Xsenaks, Batman´iks - ühesõnaga võitmatuks maailma nabaks ja käitub vastavalt. Humoorikas vahva piltlik õudukas kübermaailma nupukast heidikust, kellele miski pole püha. Liiga segamini mikserdatud struktuuriga, aga õpetliku ivaga kaasahaarav noortekas.

 

ÜKSINDUSSE   Jon Krakauer  1996 / 2008

Mis juhtub, kui idealiseerid põlisloodust ja iseennast selles sedavõrd, et kaotad reaalsustaju sootuks. Lumehelbekeste põlvkonna esindaja ürgmetsas kaks kätt taskus teel oma ideaalmaastike poole. Oma huku poole.  Õpetlik tõestisündinud lugu väärjumalate kummardajast ja tema õnnetust hirmsast saatusest. Kuidas ka ei tahaks üle oma varju hüpata - igal asjal on piirid. Kahjuks.

 

PARANDADA ELAVAID  Maylis de Kerangal  2014 / 2018

Pööraselt intensiivne, katastroofiliselt tundeline, tapvalt tihe, häirivalt teaduslik lähenemine kõhedusttekitavale olukorrale, mil osa surnud inimesest äratatakse uuele elule hoopis teises veel elavas inimeses. Jah, see on aus ja otsekohene elundisiirdamise lugu nii doonori- kui retsipiendipoolsest vaatevinklist. Väga raske teema, aga õnneks on inimesi, kes selle käsitlemisest energiat saavad ja sellest auga välja tulevad. Ka autori võib julgesti sellesse nimekirja panna.